Mäo tulistamine
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Mäo tulistamine | |
.JPG)
| |
| Sündmuspaigast 50 meetri kaugusel avati 1995. aastal mälestusmärk hukkunud politseinikele | |
| Riik |  Eesti
|
|---|---|
| Koht | Mäo teerist, Järva maakond |
| Koordinaadid | 58° 54′ 35″ N, 25° 36′ 42″ E |
| Kuupäev | 15. detsember 1994 |
| Kellaaeg | ~2.40 |
| Sihtmärk | korrakaitsejõud |
| Liik | tulistamine |
| Relv(ad) | Kalašnikovi automaadid, Uzi |
| Hukkunuid | 2 |
| Vigastatuid | 1 |
Mäo tulistamine toimus 15. detsembril 1994 Eestis Mäos.
Tulistamine käigus hukkus kaks politseinikku ja vigastada sai üks. See on siiani jõhkraim kallaletung Eesti politseile.
Tulistamine
[muuda | muuda lähteteksti]1994. aasta 14. detsembri õhtul sõitis Tallinnas ühte Suur-Sõjamäe teel asuvasse laohoovi veoauto KamAZ. Röövlid varastasid mitu kastitäit alkoholi ja maiustusi. Kesköö paiku alustati sõitu röövlite varjupaika Mustvees, kuhu nad olid juba mitu varastatud koormat toimetanud.
Samal õhtul kell kuus sõitsid Järvamaal neli liikluspolitseinikku – Marek Lemming, Argo Kivi, Janek Tšeljadinov ja Väino Neido – Opel Ascona patrullautoga patrullima Mäo risti.
Kell 2.40 15. detsembri öösel jõudis KamAZ koos sõiduautoga Ford Mäo teeristi, kus autod peatati dokumentide kontrolliks. Kui saadi teada, et KamAZ oli koos šokolaadikoormaga Tallinnast varastatud, otsustati koormat kontrollida.
Läbiotsimise käigus avasid kaks kurjategijat politseinike pihta tule kahest summutiga Kalašnikovi automaadist. Janek Tšeljadinov, kes oli relvastatud 25 padruniga laetud Uzi püstolkuulipildujaga, avas kurjategijate pihta tule, kuid pimedas laskis mööda ja salv jooksis tühjaks. Üks kurjategija tabas teda randmesse, ja kui Tšeljadinov põgenes bussijaama taha kraavi, tabas kuul teda paremasse õlavarde. Kurjategija tuli talle järele ja tulistas veel kaks korda. Üks kuul tabas Tšeljadinovit näkku, elutähtsaid elundeid vigastamata, teine vihises läbi juuste. Seepeale tulistaja eemaldus ning kurjategijad põgenesid oma autodega.
Tšeljadinov läks seejärel politseiauto juurde abi kutsuma, samal ajal kui politseinikud Lemming ja Kivi lamasid tee peal vereloikudes ja Neido oli end ära peitnud.
Kiirabi kohale jõudes oli 21-aastane Marek Lemming juba surnud, 30-aastane Argo Kivi ja 22-aastane Janek Tšeljadinov toimetati Paide haiglasse. Argo Kivi suri kell 4.20 verekaotuse tagajärjel, raskelt vigastatud Janek Tšeljadinov jäi ellu. Väino Neido pääses vigastusteta.
Patrullauto pidas hiljem Mäekülas kinni sõiduautos Ford sõitnud kurjategijad Anatoli Nikolajev ja Lasnamäe politseijaoskonna politseinik Igor Rešetnjak. Hiljem leiti Nurmsi lähedalt kraavist ka mahajäetud KamAZ. Autost leiti 8000 pudelit vahuveini, 3000 pudelit viina, maiustusi, tatart, NSV Liidu autoteede atlas ja Moskva liiklusplaan.
Rešetnjak ja Nikolajev viidi Paide politseijaoskonda ülekuulamisele. Rešetnjaki ülekuulaja oli Koit Pikaro, Nikolajeviga tegeles Andres Anvelt.
Hiljem prooviti kurjategijaid Mustvees tabada K-Komando abiga, kuhu nad aga ei olnudki läinud. Küll aga leiti majast nende varasemat röövsaaki ja relvi.
Pärast hilisemat ülekuulamist tabati 15. detsembril veel kaks kaasosalist ja 16. detsembril rünnati Koit Pikaro juhtimisel ühe asjaosalise, Eduard Konjajevi korterit Kallaveres. Korteris viibis ka üks tulistajatest, endine NSV Liidu dessantväelane Andrei Iljuhhin, kes osutas küll vastupanu, aga vahistati.
Seitsmes asjaosaline, KamAZi omanik Sergei Markov, ilmus 18. detsembril vabatahtlikult politseisse. Teine tulistaja, Nikolai Mitjugin, pääses põgenema Venemaale ja on siiani tabamata.
Iljuhhin mõisteti kohtus hiljem süüdi politseinike tapmises, relva ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja kandmises, tulirelva röövimises, kelmuses, röövimistes ja omavolis. Kuigi prokurör nõudis talle surmanuhtlust, mõisteti talle siiski 15 aastat vabadusekaotust.[1] Iljuhhin vabanes 2009. aasta detsembris.
Pärast tulistamist jätkas Janek Tšeljadinov tööd Paide politseis Lääne prefektuuri personalitalituse vanemspetsialistina.[2]
Väino Neido oli äärepealt ebasobiva käitumise tõttu politseitöölt kõrvaldatud, mis aga ebaõnnestus ja Neido jäi edasi tööle, kuid hiljem lahkus. 2013. aastal mõisteti ta süüdi kehalises väärkohtlemises.[3]
Tema maine ei ole kunagi olnud hea, nimelt juba enne tulistamist olid Kivi, Lemming ja Tšeljadinov pöördunud liikluspolitsei büroo peadirektori Jaan Tootsi poole, et neil on Neidoga raske koos töötada tema põikpäise iseloomu tõttu. Ja tulistamise eelõhtul, 14. detsembril 1994, ei olnud Marek Lemming just õnnelik, et pidi minema patrulli koos Neidoga, keda teised politseinikud kutsusid "jäneseks". Ka oli Neido valesti käitunud, kui ta nägi Iljuhhinit relvaga – selle asemel, et kolleege hoiatada, jooksis ta põllule peitu. Kuigi ta hiljem Paide prefektuuri tulistamisest teatas, ei andnud ta kolleegidele esmaabi, väites, et esmaabivahendeid polnud. Tšeljadinovi viiski esimesse ettejuhtuva autoga haiglasse üks lähedal asunud Presto baari külastaja, kellelt muuseas Neido oli mõni tund varem juhiloa ära võtnud. Lisaks ei olnud Neidol registreeritud teenistusrelva. Kuigi talle oli pakutud asendusrelva, ei olnud ta seda vastu võtnud ja oli terve aasta patrullinud ilma relvata. Kuigi ta väitis, et tal oli isiklik relv, ei olnud see prefektuuris arvel, mistõttu oli Neidol ilmselt registreerimata relv.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ VANA KULD: Verevalamine Mäo ristil Eesti Ekspress, 16. detsember 2009
- ↑ Haavatud politseinik: äraminek näitab nõrkust Postimees, 15. detsember 2004
- ↑ Paide ekspolitseinikul lasub süü naabri ründamises Järva Teataja, 3. september 2013
- ↑ Mäo tragöödia algas isiklikust vaenust Õhtuleht, 14. detsember 1998